Täna saab märtsikuu ametlikult läbi ja minu puhkuseni on jäänud veel 4 nädalat, täpsemalt 20 tööpäeva. Praegu, kui mu laud uputab lugemist ootavatest külgedest ja mul pole olnud kella 14.30 saati nii palju vaba aega, et pista suhu ampsuke krevetisalatit, näivad need 20 päeva igavikuna.
Ma olen nii väsinud, et muutun tasapisi kärsituks, ja see omakorda tekitab mingit abstraktset hirmu. Koguaeg on tunne, et nüüd juhtub midagi halba. Võib-olla on need veel eilse superhalva päeva järelmõjud, aga pidevalt on õhus tunda negatiivse energia valusaid torkeid.
Ma ei tea, mis see on, mida ma niimoodi hirmuga ootan, aga loodan, et see on ainult luul, ega muutu reaalsuseks.
Tahan puhata...
No comments:
Post a Comment